Titta

Samernas tid - nordsamiska

Samernas tid - nordsamiska

Om Samernas tid - nordsamiska

Det här är berättelsen om norra Europas urfolk och deras historia. Samernas historia som är intimt sammankopplad med Sveriges historia är okänd för de flesta. Samerna anpassade sig tidigt till en karg omgivning och byggde upp en jakt- och fångstexpertis som gjorde dem till viktiga handelspartners under vikingatiden. Serien beskriver hur samerna påverkades av kyrkans våldsamma kristningsprocess och av nationalstaternas kolonisation av de samiska markerna under tidigmodern tid. Situationen förvärras under 1900-talet då kolasamerna hamnar i Sovjetunionens grepp. Exploateringen av Sápmis naturtillgångar ökar och rasbiologernas ögon vänds mot samerna.

Till första programmet

Samernas tid - nordsamiska : Allianser i SápmiMaterialDela
  1. Muitalus sámiid birra,
    Europa nuorttamus, máhtálii álgit ná.

  2. Na, ná dat goit láve álgit.

  3. Dušše unna oasáš bargá bohccuiguin ja
    dát govva lea cieggan olbmuid millii-

  4. -muhtimin dat áidna govva
    das makkárat sámit leat.

  5. Muhto dát govva sámiin
    lea maiddái duohta.

  6. Ja dát nai.

  7. ”Darvehin guoli.”
    Vanja, mii dat lea ruoššagillii?

  8. Beroškeahttá man láhkái álgá muitalusa
    sámiid ja sin historjjá birra-

  9. -de lea dat eanaš olbmuide amas
    muitalus.

  10. Ruoŧŧelaččat, suopmelaččat,norgalaččat
    ja ruoššalaččat álbmogat mat ellet-

  11. -ovttas sámiiguin dihtet dávjá eanet eará
    riikkaid eamiálbmogiid birra go sin iežas.

  12. Jagis jahkái guđđet
    studeantajoavkkut skuvllaid-

  13. -gos duođas eai leat oahppan
    maidege álbmoga birra-

  14. -mii lea maid eallán oasis sin
    eatnamiin duháhiid jagiid mielde.

  15. Álbmot mii fargga heivii eallimis
    goaves eatnamiidda.

  16. Mas ledje iežas teknihkkat ja
    hutkamušat.

  17. Ja sierra kultuvra ja osku.

  18. Álbmot mas ledje buktagat mat oktii
    dolin jođihedje-

  19. -Europa ekonomiija.

  20. Historjágirjjiin ii čállo miige movt
    našunálastáhtat-

  21. -kolonisereje sámiid eatnamiid-

  22. -ja ávkkástalle daid riggodagaid.

  23. Ja ii ollenge movt áigo
    duššin dahkat sámiid oskku.

  24. Muhtimin fasttes soardimiid bokte.

  25. Dát lea muitalus dan historjjá birra.

  26. Várra lea buoremus álgit historjjáin dás,
    sámi eatnamis.

  27. Viiddes guovllut maid sámit gohčodit
    Sápmin-

  28. -ja dáppe sin historjjá lea.

  29. Sápmi lea miehtá njeallje riikka.
    Atlántta čiekŋalis vuonain davvin.

  30. Hirbmat dološ gáiseráidduin Skanderna
    maid jiekŋaáiggit lea jalggodahttán.

  31. Miehtá eatnolegiid. Miehtá viiddes
    guovlluid, jávrriid ja vumiid.

  32. Gitta Guoládatnjárgii, doppe gos
    sámi eanan nohká Vilges merrii lullin.

  33. Viiddes guovlu rikkis luondduin,
    muhto dáppe eai eale dušše bohccot.

  34. Muhtin šattut ja ealibat gávdnojit
    dušše dáppe Sámis.

  35. Nugo goddesáhpánaš.

  36. Iežá ealibat fas vurdet liibba
    joksat borrat miesáža.

  37. Vaikko dát viiddes davvi guovlu, Sápmi,
    orro gal leat vilda eanan.

  38. Muhto luottat olbmuid bargguin gávdnojit
    juohke báikkis.

  39. Jus dieđát gos galgá ohcat.

  40. Dá lea mearka beahcebárkku čoaggimis.

  41. Sámi borramušas lea sisbárku leamaš
    dehálaš oassi.

  42. Dat sisdoallá C-vitamiinna, riboflaviijna
    ja ávkkálaš fiberiid.

  43. Duohta dearvvašvuođa biebmu.

  44. Gohčodit vilda eatnamin, eai ge fuobmá
    10 000 jagiid olbmo historjjás.

  45. Ii leat vilda eanan. Olbmuid eallin
    dáppe lea váikkuhan eatnamii.

  46. Olbmo luottat láidejit maŋos guvlui,
    gitta dan stuorra jieŋa áigái-

  47. -badjel 11 000 jagi áigi.

  48. Vuosttaš boahttit oavnnjistedje stuorra
    njiččehasaid deikke, ja orroje.

  49. Lássáide guđđe govaid sin máilmmis.

  50. Ja geađgeáiggi jahkeduháhat
    golle ja vásse.

  51. Muhto jus mii galgat máhttit álgit
    muitalit sámiid áiggi birra-

  52. -de fertet johtit ovddos guvlui áiggis.

  53. Maŋemus jahkečuođit ovdal
    min áigemeroštallama-

  54. -nuortaleamos Norggas ihtet ođđa
    mearkkat arkeologaid gávnnadeamiin-

  55. -mearkkat mat čájehit sámi
    kultuvrra šaddama.

  56. Guovllus leat ollu kulturmuittut.

  57. Muhton lágán “ground zero”
    sámi kultuvrra ovdáneamis.

  58. Dát ihtet seammá áiggis, moadde čuođi
    jagi ovdal Kristus riegádeami.

  59. Arkeologiijas lea dát oanehis áigi.
    Dál lea ođđa identiteahtta sajáiduvvan.

  60. Vuosttaš mearka dasa ahte ođđa
    jurdagat leat ollen-

  61. -dološ bivdoálbmogii lea ođđalágán
    orohat.

  62. Dát ođđa lágán orohat lea vuođđu
    bealjegoahtái, dahje goahtái.

  63. Sámiid goahti oažžu dál mearkkašahtti
    vuogi geavahit loaiddu.

  64. Gasku lea njealječiegat árran.

  65. Uvssa siskelis leai sadji
    muoraide ja gussiide.

  66. Ja dasto mánáid báiki.
    Ja soggelis vuorrasiid.

  67. Lávu siskkimusas sokkis, árrana
    duohken leai bassi báiki boaššu.

  68. Das ii oktage ožžon vázzit.

  69. Dán áiggis lea maiddái vuosttáš
    bierdnahávddit gávdnon.

  70. Dat addet vuosttaš gova sámi
    jurddašanmáilbmái.

  71. Bierdna lea dalle mytologalaš ealit.

  72. Olbmot atne dan jierbmán ja viissisin ja
    das ledje olmmošlaš dábit.

  73. Gávdnojit moanat bierdnahávddit gos dat
    lea hávdáduvvon-

  74. -nu go olbmot leat.

  75. Sámi servodagas jáhkke álgu leai go
    bierdna náitalii nissonii.

  76. Ja das leat čielga
    mearkkat sámi servodagas.

  77. Bivddus ja čuovvovaš feasttas
    ledje nana rituálat-

  78. -dasa movt láhttet.

  79. Dan bivde, vaikko leai bassi ealli-

  80. -bierggus ja náhkis dihte.

  81. Bivddus ledje moanat bassi
    meannudanvuogit.

  82. Ii leat buorre dadjat makkár
    vuosttaš bierdnabasuheapmi leai.

  83. Easka 1700 jagiin ihtigohtet vuosttaš
    čilgehusat historjjálaš gálduin.

  84. Giđđadálvvi ráhkkanit olbmot ja
    golmmas dahje njealjis vulget.

  85. Guokte dahje golbma olbmá dollet nana
    cakkiid maiguin giddejit bieju.

  86. Cogget bidjui cakki vai bierdna moriha.

  87. Biertna bivddus
    olbmot eai namuha dan rievttes nama.

  88. Dadje ovdal muoddááddjá,
    meahccegállis dahje guolgá.

  89. Ovdal go bokte biertna leai
    válljejuvvon olmmoš guhte goddá.

  90. Son lea gearggus sáittiinis man
    máttageaži lea deaddilan eatnamii.

  91. Go bierdna moriha dat ii beasa cakkiid
    meaddel.

  92. Ja go dat ihtá olggos dat čukkohallá
    sáitái-

  93. -ja jápmá.

  94. Dalle go lahkonit siidda sii juige
    vai olbmot dihte sii leat boahtime.

  95. Nissonat eai oačču geahččat
    bierdnabivdái, sii gokčet oivviidis-

  96. -ja gehččet bivdái
    dušše másetrieggá čađa.

  97. Goađis njuvvet biertna ja vuššet
    visot bierggu ovtta báđis.

  98. Go visot lea giksan de juhke
    buohkaide seammá mađi-

  99. -muhto dievddut ja nissonat
    borret mállása sierra.

  100. Visot dávttiid ferte čohkket
    ja hávdádit nu go ledje ealidettiin.

  101. Vai bierdna máhttá fas eallát ja muitalit
    earáide ante su leat čábbát meannudan.

  102. Ahte ii lean váralaš go olbmot bivde su.

  103. Oktiibuot leat gávdnan 80 bierdnahávddi.

  104. Boarrásepmosat leat nuortasámis
    ja leat 2000 jagi boarrásat.

  105. Dasto leavai biertna basuheapmi eará
    sámi guovlluide-

  106. -ja leai anus gitta 1900 jagiide.

  107. Muhto leat eambbo dehálaš
    sámi mearkkat -

  108. -mat ihtet seamma áiggi
    go bierdnahávddit ja goahtesajit.

  109. Dál mii leat boahtán Ceavccegeađggi
    kulturmuitubáikái.

  110. Dát lea Ceavccageađge
    Várjjat-njárggas Finnmárkkus.

  111. Báiki lea buot deháleamos sámi-

  112. -kultuvrra ruohttasiid ozadettiin.

  113. Dát lea rabakeahtes hávdi.
    Hápmi oidno ja dan badjel leamaš lássát.

  114. Miehtá dán mearragátti
    lea hirbmat viiddes hávdebáiki.

  115. Don bolnnis...

  116. Doppe dat álget, ja leat dološ hávddit
    gitta deikke.

  117. Goitge 300 hávddi.

  118. Juoga ođas dáhpáhuvvá
    hávdádanvieruin dan áiggis-

  119. -man gohčodit árra gaskaáigin:
    nu gohččon: oapmehávdi.

  120. Ceavccageađggi lea vuosttaš báiki gos
    oapmehávddit sajáiduvvet.

  121. Áiggi mielde dat šaddá materiálalaš
    meannudanvuohki-

  122. -mii gávdno miehtá Sámi.

  123. Dat leai oalle čáppat.

  124. Gemppas.

  125. Máhttá guovlat hávdelanja sisa.

  126. Leat ráhkadan hávdelanja juova sisa-

  127. -ja bidjan hávddiid stuorra gálluid báldii
    dahje bávtti vuostá.

  128. Leai dehálaš ahte ii gávdnon muoldu.
    Várra ii ožžon guoskát muldui.

  129. Ahte mátki jápmaáibmui šattai álkit go
    lea rabas ja biekkat besset-

  130. -juova ráguide.

  131. Dalle leai sielus álki vuolgit ja johtit
    jápmaáibmui.

  132. Sisdoallu Ceavccageađggi hávddiin lea
    erenoamáš máŋgga láhkái.

  133. Dát lea Ceavccageađggi boarráseamos
    hávdi, ja maid boarráseamos Sámis.

  134. Ovtta dáin dávviriin leat ođđa
    mállet herven-

  135. -dan čielgasit fuobmá ja dovdá
    sámi duojis ja gávttis.

  136. Guhkimus reaiddus lea Y-hámat
    sárggis-

  137. -hearva man mii dovdat lea sámis.

  138. Ja čoarvebaste lea jur seammalágán go
    dat mat dahkkoje maŋŋá.

  139. Ceavccageađggi hávddis lea maiddái
    oassi dološ sámi hutkamušas sabehis.

  140. Dat lea oalle erenoamáš gávdnamus
    hávddis.

  141. Earret ávdnasiid dákterikkiin gávdne
    maid sabetoasáža.

  142. Sabet máŋga
    duhát jagi boares hutkamuš-

  143. -man ruohttasat leat guovdu Ásia-

  144. -boarráseamos lea 6000 jagi.

  145. Muhto sámit ovddidedje ja
    buoridedje dan-

  146. -ja ráhkadedje vuosttaš
    ođđaáigásaš sabeha-

  147. -das leai bessodatraigi čađa sabeha,
    iige vuolil.

  148. Ovdáneapmi mii del adno miehtá
    máilmmi.

  149. Hávddi dávvirat muitalit makkár árra
    sámi servodathápmi leai-

  150. -ja movt sohkabealit juhke bargguid
    gaskaneaset 2000 jagi dás ovdal.

  151. Bázahusat seammá hávddis leat
    nissonolbmos.

  152. Lea nissona hávdi, ja sabehat ja dávgi
    leat dábálaš bivdoreaiddut.

  153. Leai nisson guhte bivddii, ja son oaččui
    mielde reaidduidis hávdái.

  154. Maiddá nissonolbmot ledje bivdit.

  155. Ii leat čielggas mas dát nissonolmmoš
    jámii.

  156. Muhto gávnnahusat hávddis vuosehit
    ahte olbmuin maidda son gulai-

  157. -leai govva mii olbmui geavai maŋŋá
    jápmima.

  158. Dalle go olmmoš jámii leai dáhttu ahte
    su máttut válde su bures vuostá.

  159. Leat giessan beassi su gieđaid birra.

  160. Muhtimiin maid julggiid birra,
    suodjin dahje magihkalaš vierrun.

  161. Várra fertii suddjet jámeha ovdal go son
    vuolgá jápmima riikii.

  162. Árbevirolaš sámi oskkus jáhkke gávdnot
    golbma sierra máilmmi.

  163. Okta ipmiliidda, okta máilmmi olbmuide.
    Ja okta jámehiidda.

  164. Muhto sámi oskkus leai jápmin eará go
    dat mii lea risttalaš oskkus.

  165. Jámehat eai oalát jávkan.

  166. Várra dahke hávddiid lássáid sisa vai lea
    rabas vuolos guvlui.

  167. Dego uksa jápmináibmui.

  168. Jápmináibmu lea min vuolábeale.
    Go min áigi dán máilmmis lea gollan-

  169. -mii šaddat eará máilbmái.
    Ja dat leai min vuolábealde.

  170. Jápmán olbmot eallet ain, dego mii
    dáppe dahkat, muhto gomu máilmmis-

  171. -gos sii vázzet. Sin juolgevuođut leat
    min juolgevuođuid vuostá.

  172. Bierdnahávddit. Lávvu.

  173. Hervenvuohki. Hávdevierut.

  174. Manne visot dát rievdadusat ihtet sullii
    seammá áiggis?

  175. Gos ođđa jurdagat ihtet ja manne?

  176. Sámi máidnasa jelgii bođii ođđa
    olbmot deikke, sii ohce orrubáikki.

  177. Mii fertet vájaldit guhkás. Ruoktot.

  178. Seammá láhkái go mii deikke leat johtán,
    vieljaineamet oainnus.

  179. Stuorra jogat hehttehussan Sámi
    eatnamii jođidettiin.

  180. Juoiggus muitala man láhkái sámit leat
    joavdán deikke Sápmái.

  181. Muitaluvvo sámit leat gullan dán
    eatnama birra ja háliidan deikke boahtit.

  182. Dego siskkit gohččun mii dajai dáppe lea
    eanan mii gullá dinesiidda.

  183. Meastá dego Rámmáhis.

  184. Dološ luođi jelgii leat sámit gullan
    muhton nuorta eatnama birra-

  185. -ja de vájaldan guhká deikke boahtit.

  186. Muhto dat leat goit háliidan dohko,
    ja go bohtet dan eatnamii.

  187. De dat šaddá dat eagan
    man leat gávdnan-

  188. -sii bidje Sámeatnama namman.

  189. Dása lassána mytalaš dimenšuvdna
    maiddái.

  190. "Dat lea min vuoigatvuohta
    oamastit dan”.

  191. Lea veadjemeahttun dadjat man boaris
    muitalus sámiid boahtimis Sápmái lea-

  192. -ja váttis árvvoštallat dán njálmmálaš
    muitalusa historjjálaš gáldun.

  193. Muhto luođis máhtále gávdnot oasážat
    das mii lea dáhpáhuvvan.

  194. Gávdnojit mearkkat mat čujuhit ahte
    dat ođđa kultuvrralaš oasit ihtet-

  195. -seammá áiggi go ođđa álbmot golgá
    guvlui.

  196. Mii háliidit diehtit movt olbmot jovde
    deikke ja goas sii gávnnadedje.

  197. Maid mii vuohttit lea čielga sisajohtima
    báru-

  198. -man arkeologalaččat máhttá čadnat
    dán áiggi dáhpáhussii.

  199. Máhttá dadjat ahte áigi leai dehálaš
    olbmuid boahtimii deikke.

  200. Uppsalas dutket joavkkut man láhkái
    Davviriikkat koloniserejuvvojedje.

  201. Genetihka čájeha ahte álbmotjohtimat
    álo dáhpáhuvvet jahkeduháhiid mielde.

  202. Muhtin rávnnjit bohtet oarjjil.
    Okta dain dehálepmosiin leai 6000 jagi-

  203. -áigi dalle go vuosttáš eanandoallit
    sajáiduvve oarje Skandinaviai.

  204. Sii geat áiggi mielde šadde dánska-
    laččat, ruoŧŧelaččat ja norgalaččat.

  205. Álbmotjohtimiin mat čuhcet Davviriikkaid
    nuortaosiide lea iežá vuođđu.

  206. Sámiid gassas gávdnojit earuhusat
    árbeseaalain-

  207. -mat leat masa erenoamážat sámi
    álbmogii.

  208. Oidnet ahte dát erohusat gávdnojit sullii
    seammá dávjá-

  209. -muhton guovddáš Asia álbmotjoavkkuin.

  210. Ja dat čatná sámi vuolgima guovddáš
    Ásia guvlui.

  211. Orro gávdnome čanastus luksa guvlui.

  212. Ii daidda vuosttaš bivdoolbmuide iige
    čohkkejeddjiide-

  213. -muhto johtindáhpáhussii mihá
    maŋŋeleabbo.

  214. Mii máhttit geavahit mutašuvnnaid čilgen
    dihte goasse olbmot-

  215. -johte guhtege oassái máilmmis.
    Nuo 2 500 jagi áigi-

  216. -fertejit genetihkalaš ávdnasat boahtán-

  217. -dán jovkui mii bođii Volga guovllus.

  218. Dutkamuš árvvoštallá maŋemus
    johtinbárru leamaš moadde jahkečuođi-

  219. -ovdal go ođđa sámi mearkkat ihtet
    arkeologalaš materialas.

  220. Ođđa sisajohttán álbmogis orro leamaš
    olis moadde vuođđoelemeantta-

  221. -das mii maŋŋil šaddá sámi kultuvra.

  222. Genetihkalaš ja giellahistorjjálaš luottat
    láidejit dálá Ruošša guvlui.

  223. Volga guovlu lea dehálaš guovddáš
    suoma-ugralaš giellabearrašii.

  224. Orro leat nu ahte sámigiela ruohttasat
    vulget dás ja šaddá iežas giellan-

  225. -sullii seamma áiggis go eará sámis
    mearkkat ihtet.

  226. Odne mis leat sullii logi sierra sámigiela.

  227. Muhto go gielat šaddet sierra de dat
    ii leat-

  228. -álgovuolggalaš dilli.

  229. Odná sámigielat leat šaddan ovtta
    vuođđogielas, álgosámigielas.

  230. Árvvoštallet ahte dan hupme sullii
    2000 dás ovdal.

  231. Jahkeduháhis ovdal Kristusa earráneaba
    sámi-

  232. -ja suomagiella oktasaš vuođus.

  233. Lea jáhkehahtti dát dáhpáhuvai juostá
    oarje Suomas.

  234. Das maŋŋil leabbá álgosámegiella
    miehtá Davvikalohtta-

  235. -ja juohkašuvvá suopmanin
    mat áiggi mielde šaddet sierra giellan.

  236. Dat šaddet nu earálágánat ahte oarje
    ja lullisámit eai šat gulahala.

  237. Olbmot geat bukte dan ođđa giela,
    ja dan ođđa kultuvrra-

  238. -laktašuvve dainna bivdoálbmogiin mii
    juo gávdnui dáppe.

  239. Sullii 2000 jagi áigi lea geđggiid
    sárgejeaddji álbmoga áigi vássán-

  240. -ja ođđa áigi álggii Sámis, Sámiid áigi.

  241. Lássádáidda jávká sullii jagis 0.

  242. Fillehuvvo masa dadjat ahte lássádáidda
    rievdá čállindáidagii.

  243. Sámi meavrresgárri ihtá ruovdeáiggis ja
    maŋŋá Kristus riegádeami.

  244. Geađgesárgumat jávke danne go várra
    ledje deháleabbo-

  245. -govahallat eará dávviriid.

  246. Sámi kultuvra leai hirbmat
    buresbirgejeaddji.

  247. Čuovvovaš jahkečuđiid dat dađistaga
    viido ja leabbá.

  248. Dalle go geađgeáigi nohkagoahtá
    sámi identiteahtta fátmmasta-

  249. -buot bivdoálbmogiid mat ain
    ledje báhcán Davvikalohttenii.

  250. Dat mii jođiha sámi identiteahtta
    leavvama lea várra dávjjit-

  251. -ja ain lasi oktavuođat eará álbmogiiguin.

  252. Ovttaskas olmmoš ii šat dárbbaš čájehit
    sierranasvuođa ránnjá vuostá.

  253. Dát čujuha ahte gávpeoktavuođat dahje
    ránnjáálbmogat-

  254. -leat olis hábmeme sámi kultuvrra.

  255. Seammá bures birgejeaddji kultuvra go
    sámi lea eanandoallikultuvra-

  256. - mii dađistaga sajáiduvvá ain nuortalii.

  257. Atlanta mearragáddái,
    Mearrabahta-luovtta guovtti beallái -

  258. -Gárjilis ja bajás Guoládatnjárgii.

  259. Rádjeguovlluin gaskal eanandolliid ja
    bivdiid jođihuvvo ollu gávppašeapmi.

  260. Dat máhttá leat dat mii dagaha
    eambbosiid searvat sámi etnisitehttii.

  261. Várra šaddá deháleabbo leat eambbo
    čielggas eará olbmuid oktavuođain.

  262. Dát lea juoga man eará joavkkut maiddái
    álget dahkat.

  263. Bivdojoavkkut oidnet maid dán buori
    vuohkin organiseret iežas.

  264. Dan ahte searvat oktavuhtii ja vuosehit
    ahte sii gullet dasa.

  265. Ovdamearka gávpelonohallamis sámiid
    ja eanandoalliid olbmuid gaskkas-

  266. -lea dat mii dáhpáhuvvá nuortadavvi
    Sámis vikiŋgaáiggis.

  267. Mearrarittuin leat nu gohččon Norrøna
    hoavdaguovllut ihtán.

  268. Eanandoallit ellet sulluin,
    sámit siseatnamis.

  269. Ollu báikkiin dáin riddoguovlluin
    gávnnadit dát guokte joavkku.

  270. Norrøna servodat lea suorgi germánalaš
    servodagas ja kultuvrras.

  271. Sii heivejit iežas eanandollui, dahje jus
    eanandoallu dahká sin Norrønas-

  272. -seammás go sámit ellet bivddu ja
    guolásteamis.

  273. Orrot leamaš lágaš oktavuođat daid
    álbmogiid gaskkas.

  274. Okta dáin Norrøna hoavdaguovlluin
    gohčoduvvui Hålogaland.

  275. 800 jagiid loahpageažis dat jođihuvvu
    Ottar nammasaš hoavddas.

  276. Son lea dehálaš sámiid historjjá čállimis
    danne go mátkkoštettiin son čálii.

  277. Dalle go Ottar manai Alfred den store
    luhtte 890-logus-

  278. -son dajai iežas orrut nuorttamusas buot
    norgalaččain.

  279. Son bođii Hålogalanddas.

  280. Nuorttamus oassi gos norrøna
    álbmot orui.

  281. Gonagas Alfred bidjá Ottara muitalusa
    gáiddus Nordena birra-

  282. -oassin historjágirjái mii juo gávdno.

  283. Dás leat čállosat mátki birra man Ottar
    dagai nuorttas guvlui.

  284. Ja danne mii diehtit veaháš dan áiggi
    sámi doaimmaid birra.

  285. Ottar čilge ahte su nuortalis eai
    gávdno orohagat-

  286. -earret muhtin báikkiin, gos finnarat ellet
    bivddus ja guolásteamis.

  287. Jođidettiin nuorttas oaidná Ottar olbmuid
    maid son gohčoda finnar.

  288. Dat leai dan áiggi namahus sámiide.

  289. Ottara jelgii leat sámit miehtá
    nuortaguovllu-

  290. -gitta Vilges ábi rádjái.

  291. Muhto Ottaris leat eanet muitalit.
    Son dadjá sámiid vehkiin-

  292. -son lea háhkan alcces riggodaga
    go lea čoaggán vearuid sis.

  293. Ottar muitala iežas leat njunnošis dan
    guovllus gos son orro.

  294. Son dadjá su ja su olbmáid stuorimus
    sisaboahtu-

  295. -boahtá gávppašeamis ja sámiid
    vearuiduhttimis.

  296. Dieđut Ottara vearročoaggimis sámiin
    lea sakka hábmen-

  297. -dutkamuša sámiid ja vikiŋggaid
    gaskavuođaid birra.

  298. Dán vearuiduhttimis leamaš ollu
    digaštallamat.

  299. Dat ahte sámit galggaše diktit iežas
    rieviduvvot ja máksit stuorra-

  300. -ruđaid eará álbmogiidda iige oažžut das
    maidege ii oro leat jierpmálaš.

  301. Lea mearkkat dasa ahte dieđut bivdo
    ja eanandoalloolbmuid gaskkas-

  302. -fertejit árvvoštallot ođđasit.

  303. Leat vuoruhan erohusaid sámiid ja
    norgalaččaid gaskkas-

  304. -ja dan maid leat oaidnán leat
    diggeáššiid sin gaskkas.

  305. Muhto ođđasit áiggis lea
    vuoruhišgoahtán-

  306. -seammálágánisvuođaid ja
    ovttasbargguid.

  307. Dán áiggis leai erohus oskkolaš jáhkus
    unnit daid álbmogiid gaskkas.

  308. Sámiin jáhkke gávdnot vuoiŋŋalaš
    áššedovdit.

  309. Ja historjjálaš gálduin oaidná ahte
    nuortaguovllu ássit-

  310. -manne sámiid lusa ja sin
    fámolaš noiddiid lusa-

  311. -dalle go dárbbašedje rávvagiid
    vuoiŋŋalaš áššiin.

  312. Háliidedje diehtit mii dáhpáhuvvá.

  313. Lea go vuorbi?
    Manná go nu movt doaivvun?

  314. Várra dárbbaša veahki go váldit dehálaš
    mearrádusa.

  315. Gálduin lea govva sámiin dego trollen-
    čeahpit. Einnosteaddjit.

  316. 1100-jagiin, Borgartingslágas
    ja Eidsivatingslágas-

  317. -lea gielddus čállon das ahte mannat
    sámiid luhtte spovema dihte.

  318. Dát mearkkaša ahte dat leai dábálaš.

  319. Norrøna hoavddat leat váldán veahki
    sámi trollen- goansttain militeara áššiin.

  320. Hoavda Tore Hund galgá Stiklestad
    soađis jagis 1030-

  321. -ožžon magihkalaš muottá man sámit
    ledje dahkan-

  322. -ja dat suddjii su mihkiid vuostá.

  323. Magihkalaš duollji suddje Tore
    Hund guhte goddá Norgga gonagasa.

  324. Nu ahte leai buorre go ledje báhkinis
    ránnját.

  325. Erenoamážit háliidedje nuortaguovllu
    áššit oahppat sámiid ámmátčehpodagas.

  326. Sii ledje erenoamáš čeahpit bivdit ja
    gillariid ráhkadit.

  327. Jahkeduháhiid mielde sii
    ledje dahkan dan ain buorebun.

  328. Dát doallá erenoamážit deaivása
    meara riggodagaid bivddus.

  329. Vuosttaš jahkeduháha maŋŋá Kristusa
    leai njuorju sámiid deháleamos sálas.

  330. Náhkis ráhkadedje bivvalis biktasiid
    dálvvi buollašiid váraš.

  331. Muhto seammá divrras leai dat mii leai
    duolji vuolde.

  332. Mis leat guokte stuorra náhki.

  333. Dát leat ođđasit ráhkaduvvon
    n.g. áššurokkit-

  334. -dološ bázahus mii gávdno miehtá
    Davviromssa ja Finnmárkku rittuid.

  335. Mii jáhkkit rokkit geavahuvvoje Kristus
    riegádeami rájis gitta 1300-jagiide.

  336. Muhto dat ledje oalle dábálaččat gaskkal
    600- ja 900-jagiid.

  337. Dát lea nu gohččon áššuroggit.
    Leat gávdnan sullii 700 bázáhusa dáin.

  338. Eatnašat leat juste vikiŋggaáiggis, dalle
    go gaskavuođat sámiid ja norrøna-

  339. -álbmogiid gaskkas ledje oalle ealli.

  340. Mearkkat čájehit ahte dat leat
    čohkken njuorjjuid buoiddes vuoja.

  341. Čađas rokkiin lea dávjá oalle ollu vuodja
    mii lea váldon mearraealibiin.

  342. Mii jáhkkit ahte ráhkadedje olju dáin
    rokkiin.

  343. Muhto eai gávdno čálalaš gáldut mat
    čilgejit man láhkái.

  344. Dutkit leat ođđasit geahččaladdame
    man láhkái dolin leat čohkken vuoja.

  345. Sii leat vurken liekkasvuođa dolas,
    mii leai oalle báhkas.

  346. Geađggit leat áhcagastán.
    Lea oalle báhkas.

  347. Geahččaladdamat čájehit ahte dát leai
    oalle beaktilis vuohki čohkket vuoja.

  348. Leat oaččohan badjel 50% olju buoiddi
    deattu ektui.

  349. Sii guhte dán geavahedje geađgeáiggis
    ledje mihá čeahpit go mii.

  350. Go arkeologat leat gávdnan nu stuorra
    meriid áššorokkiid de máhtálii árvidit-

  351. -ahte vuojas leai dehálaš oassi daid
    guovtti álbmogiid gávppašeamis.

  352. Máhttá geavahuvvon borramuššan,
    muhto ii leat vejolaš juhkat badjelmeari.

  353. Leat nu ollu rokkit, ja dat leat
    geavahuvvon dávjá-

  354. -ahte dat leai juoga mas leai stuorra
    dárbu.

  355. Jearaldat lea jus njuorjjuvuoja
    geavaheapmi-

  356. -ii lean deháleamos dán oktavuođas.

  357. Eatnašat leat 600- 900-jagiin.

  358. Áigi go fanasteknologiija ovdánii
    oalle sakka.

  359. Ferte leamaš stuorra dárbu hoaidát
    stuorra fatnasiid.

  360. Dan áiggis ii lea miige mainna seailluha
    muorrafatnasiid.Mainna seailluhit daid-

  361. Mainna seailluhit dáid fátnasiid.
    Olju dávjá adnon seailluheamis.

  362. Lea maid vejolaš ahte sámit geavahedje
    dán buktaga ieš guđege joavkkuid-

  363. -lonohallanvuogádagas dán áiggis.

  364. Vikiŋggaáiggi leai mearra erenoamáš
    dehálaš sámiide-

  365. -ja nu lea ge odne, 1000 dan maŋŋá.

  366. Dál mii lea Kluppus, Fálesnuori gielddas,
    Finnmárkkus.

  367. Dát lea unna guolástanservodat,
    oažžu dadjat.

  368. -Mearrasámi servodat.
    -Na, nu dat fal lea.

  369. Vikiŋggaáiggi njuorjjobivdiid
    maŋisboahttit sámit mat orrot-

  370. -Nuortanorgga riddoguovlluin
    gohčoduvvojit mearrasápmin.

  371. Sii ainge geavahit meara ja vuonaid
    birgema vuođđun.

  372. 60-jagiin gávdnoje ain maŋemus oasit
    luonddu riggodagas birgen.

  373. Sis leai gussa, moadde gáicca ja
    guolásteapmi.

  374. Ja mearra gos sii vižže borramušaid.

  375. Mu máttut elle luonddus
    ja das maid dat attii.

  376. Sii vásihedje seammá go mo dahken
    dalle go ledjen gávcci jahkásaš luntan-

  377. -bessen čuovvut merrii. Ožžon guođđit
    skuvlla ja bivdit guliid áhčiin.

  378. Biepmuid háhkan dihte.

  379. Odne lea vilgesguolli ja reabbá
    guolásteami vuođđu dán guovllus.

  380. Odne lea álkit. Visot lea stivrejuvvon
    boaluiguin ja náppáiguin.

  381. Mis leat liegga dálvegápmagat
    ja mii eat galbmo.

  382. Luntan galbmoje juolgesuorpmat juohke
    beaivvi.

  383. Leimmet álo olgun, lehkos muohtti dahje
    arvi, seavdnjat dahje buolaš.

  384. Dál máhttit čákŋalit vissui, váldit botta
    gáfiin ja herskoláibbiin.

  385. Sámiid čehpodat ii lean dušše bivddus,
    muhto maiddái fatnasdahkamis.

  386. Sii duddjoje fievrruid erenoamáš
    ráhkadanvuogi mielde.

  387. Dát lea sámi eatnofanas.

  388. Lea miellagiddevaš man láhkái
    dat lea gorrojuvvon.

  389. Orro imaš ahte goarru fatnasiid, muhto
    dat lea molssaeaktu ruovdenávlliide.

  390. Gorrojuvvon fanas lea dalle go fiellut leat
    biddjon gittalaga sávnnjiiguin-

  391. -iige ruovdenávlliiguin nugo
    skandinávalaš vierru lea.

  392. Ráiggit oidnojit oalle čielgasit.

  393. Ja dat lea okta guhkolaš sávdnji.

  394. Dát lea sámi fanasdahkama
    dovdomearka.

  395. Sámiid goarrunvuohki leai buoret go
    davviriikka ássiid.

  396. Vikiŋgagonagas Sigurd Slembe
    anii sámi fanasdahkama nu alla-

  397. -árvun ahte son diŋgui soahtefatnasiid
    sámiin.

  398. Dat šaddá lihkki čázis, ja fanas máhttá
    botnjaladdat báruid siste-

  399. -ja dat šaddá oalle lášmat.
    Ruovdesávdnji lea mihá nannosit.

  400. Mearas dat johte nu jođánit ahte
    girddašedje.

  401. Kungasagas čállo ahte "dušše hárve
    fanas máhttá daiguin johtit"-

  402. -"go suonaiguin garron dat girdet
    biekkaid mielde."

  403. Dát lea modealla Bårsetfatnasis.

  404. Dábálaš fievru nuorat geađgeáiggis.

  405. Sulastahttá eará vikiŋgafatnasiid maid
    mii leat gávdnan.

  406. Nu gohččon Bårsetfanas lea
    miellagiddevaš. Dát lea 800 jagiin-

  407. -ja lea gávdnon Sállir sullos gos sihke
    sámit ja davviriikka orrut doibme.

  408. Eanaš oassi fatnasis lea dábálaš
    vikiŋgafanas, muhto ii oalát.

  409. Erohus dás lea dat ahte bajimus
    ravdalávddi leat goarrun-

  410. -sávnnjit ráiggiid gaskkas.

  411. Das leat sihke bunccit ja sákkaldagat.

  412. Dás leat guokte goarrun sákkaldaga,
    muorrabunci,

  413. ja gorrojuvvon sákkaldat, ja velá nubbi.

  414. Lea erenoamáš go leat láktan guokte
    teknihkka ovtta fatnasis dán áiggis.

  415. Ii leat veadjemeahttun ahte
    Bårsethfanas-

  416. -mii lea dahkkon máŋggaid teknihkain-

  417. -lea ovdamearka
    dasa ahte ránnjáálbmogat barge ovttas.

  418. Ollu guovlluin elle mearrasámit ja
    Norrøna olbmot lahkalagaid.

  419. Visot dát gávdnamat leat guovlluin gos
    sihke sámit ja norrøna olbmot elle.

  420. Lea vejolaš ahte sámit ja davviolbmot
    leat ráhkadan fatnasiid ovttas-

  421. -oktasaš prošeaktan.

  422. Jáhkket ahte dán áiggi gaskavuođaid
    sámiid ja eanandolliid vuođđu ferte-

  423. -eanet leamaš ovttasbargu go
    geavaheapmi. Sámit ledje menddo-

  424. -dehálaččat ekonomalaččat ja
    dalle fertii doalahit buriid gaskavuođaid.

  425. Norrøna gávppašeaddjit, nugo Ottar,
    máhtte dahkat gávppiid kontineanttas-

  426. -go sis leai dan áiggi divrras valuhta.

  427. Vikingaáiggis ledje náhkit ja duoljit
    dat mat jođihedje Europa ekonomiija-

  428. -ja sámit ledje dat guhte ledje
    čeahpimusat háhkaid daid.

  429. Dieppe...

  430. Máŋga báikkis Sámis oidnojit mearkkat
    oalle gánnáhahtti náhkkebivddus.

  431. Dát lea vuosttaš máŋggain čiegáin.
    Dáppe vuorddašedje gottiid.

  432. Dát unna geađgeleajáš leai doarvái
    stuoris čiehkat bivdi-

  433. -mii njuolain ja dávggiin fallehii
    goddečorragiid dalle go golge meaddel.

  434. Muhto ledje maiddái oalát
    eará bivdovuogit.

  435. Dát lea bivdoroggi.
    Lea ahtton iige leat nu álki áicát.

  436. Dat lea gohpi mas lea ravda.

  437. Dat mat dolin ledje čiekŋalis rokkit lea
    odne dušše unna rokkážat.

  438. Bivdorokkit leai buoremus bivdovuohki
    dalle go bivde sarvva ja gotti.

  439. Das leai njealječiegat vuođđu ja ceakko
    seainnit mat állanadde-

  440. -rokki guovddáža guvlui, ii miige máhttán
    goargŋut bajás doppe.

  441. Ollosat jáhkke das leai sággi vuođus,
    dat ii livččii leamaš buorre.

  442. Dalle dat ráiggašii čoavjji ja čoalit
    boađáše olggos. Billistivččii bierggu.

  443. Bivdorokkit ledje baicce báikkit gos vurkii
    sállaša eallin-

  444. -dassái go bivdi boahtá goddit dan.

  445. Roggebivdu lea oalle boares,
    goitge 6000 jagi, muhto sámit dahke-

  446. -dán bivddu stuoribun, sii ráhkadedje
    olles ráidduid dáin rokkiin.

  447. Die lea okta. Ja doppe lea okta.

  448. Diet, diet ja diet.

  449. Ja doppe leat eambbo.

  450. Ja rehkenastá daid mat leat nuortalis ja
    oarjelis-

  451. -de dat gártet 3000, dušše dán njárggas.

  452. Varraseamos árvvoštallamiid mielde
    dagaha dán guovllu-

  453. -Gollevári Finnmárkkus, máilmmi
    stuorimus bivdoroggevuogádahkan.

  454. Bázahusat njuovvamiin čujuhit ahte
    goddebuktagat ledje oalle bivnnuhat.

  455. Rokkadettiin leat gávdnan stuorra
    meriid čorvviid. Hirbmosit!

  456. Dat čájeha ahte sii godde eambbo gottiid
    go daid maid borre ruovttus.

  457. Dat lea viehka vissis.

  458. Dáppe Dåabres leat mearkkat velá
    ovtta vikiŋgaáiggi viiddes bivdovuogis.

  459. Dá leat sákkit mas ledje stoalpput.

  460. Leat guokte guhkes ráiddu stoalpput,
    máŋga kilomehtera sisa guvlui deikke.

  461. Dat leat máhttán caggat gottiid...

  462. Duvde gottiid gárdái ja giddejedje uvssa.

  463. Dát lea dat guohtungárdi man
    dálá áiggi boazobargit geavahit.

  464. Dalle go gillar časká gitta daid duohken-

  465. -jorrá čora birralis, ovdal go dat
    gottáhallet dieppe vuollin.

  466. Goddebivdu lea áigá juo
    rievdan boazodoallun.

  467. Dán áiggi mis leat rátkamat, mat, nugo
    dábálaččat, álo leat jođus.

  468. Dábálaš rátkkan dálvesiiddaide
    dáppe Voekeregåebris.

  469. Dat lea jođus dáppe.

  470. Jijnjevaerie lea okta čearru
    guhte odne jođiha boazodoalu-

  471. -oarjánsámi guovllus.

  472. Oarjjimus čearru ruoŧa bealde lea Ejrra
    Dalarna leanas-

  473. -ja Svahken siite norgga bealde lea
    oarjjimus orohat.

  474. Dat lea guhkkin
    oarján Skandinavia njárggas-

  475. -meastá
    200 miilla nuorta Golleváris eret.

  476. Sámi eallin ja orrun ná guhkkin oarján
    lea badjel čuohti jagi-

  477. -leamaš duođalaš digaštallanášši dutkiid
    gaskkas.

  478. Jearaldat lea man guhkás maŋos guvlui
    áiggis sámi ruohttasat leat oarján.

  479. Historihkar Yngve Nielsen
    almmuha čállosa mas son ákkastallá-

  480. -ahte oarjeguovllut doloža rájis oalát
    leamaš skandinávalaš guovlu-

  481. -ja ahte sámit oalle eská historjjáš
    leat johtán dohko.

  482. Čálalaš gálduin leat muitalusat
    Nordlándda sámiid birra-

  483. -ja ain oarjelis ledje muitalusat
    varraseabbo.

  484. Dainna vuođuin sii jurddašedje ahte
    sámit dađistaga lea leavvan oarjjás-

  485. -oarjenorgga duottarguovlluide
    viehka maŋŋit.

  486. Historjjálaš gáldut muitalit ahte sámit leat
    gávdnon doppe oppa maŋŋit.

  487. Nu gohččon suohkansámit leai dehálaš
    oassi gaskaruoŧa giliid searvegottiin-

  488. -gitta 1800 loahpageahčái.

  489. Vuosttaš Fredrik háliidii duođaš bidjat
    sámiid mannat nuorttas-

  490. -go sii lobi haga bivde gonagasa
    mehciin.

  491. Buot sámit eai bijahallan eret Dalarna,
    Hälsingland ja Gästrikland riikkaosiin-

  492. -dan sivas go boandaálbmot
    vuostálastii dan.

  493. Ledje dušše sámit geat máhtte ráhkadit
    goriid maid geavahedje-

  494. -ja guolástanreaidduid veattis.
    Sii dárbbašedje sámiid.

  495. Sin bargu leai goddalit heasttaid,
    beatnagiid ja gissiid.

  496. Muhtimin sii barge hávdegoaivun.

  497. Etnihkalaš buhtisteami figgamušaiguin
    1700 jagiid álggus álget čálalaš-

  498. -mearkkat oarjánsámis njárbut.

  499. Nielsen jelgii dát duođaštii ahte sámiid
    eai leat gávdnon doppe ovdal-

  500. -jurdda mii bures heivii dan áiggi
    romantihkalaš rávdnjái.

  501. Dát sisajohtinteoriija iđii seammá áiggi
    go našunála-

  502. -ealáskahttin leai jođus.

  503. Šattai dehálaš deattuhit ahte Norga lea
    norgalaš ja Ruoŧŧa ruoŧŧelaš.

  504. Dan historjjás sámiin ii lean sadji.

  505. Nielsena sisajohtinteoriija ii duođas
    hástaluvvon-

  506. -ovdal go 1980-jagiin.

  507. Inger Zachrissonas lea dehálaš rolla
    ođđaáigásaš oarjánsámi dutkamis.

  508. Dan álggaheapmi leai soaittáhagas, go
    gávdne juoidá Historjjálaš museas.

  509. In goassege vajálduhte go mannen
    geallárii ja rahpen loađaid-

  510. -main ledje Vivallen gávdnamat.
    Dain ii lean gullan ovdal.

  511. Dat bohtet Vivallenis, Härjedalenis.

  512. 1910 jagiin ledje meroštallan dan gullat
    skandinávalaš eanandollui.

  513. Muhto Zachrisson leai bargan
    nuortasámi arkeologiijan-

  514. -ja áicái ahte juoga ii doallan deaivása.

  515. Ledjen jahkeviisan boltun uvhrebáikkiid
    nuorttamus Ruoŧas.

  516. Ipmirdan dát ledje dábálaš dávvirat-

  517. -mat duođaštedje sámi orruma dáppe.

  518. Munnje ledje geardduhan ahte sámit eai
    leat leamaš doppe goassege.

  519. Ale mana Ångermaneanu oarjja beallái.
    Doppe eai leat gávdnon sámit goassege.

  520. Dál oidnen ieš ahte dát leai sámi ledje
    orronbáiki.

  521. Dan maid Vivallenis
    gávdne sulástahtii dan-

  522. -maid ledje gávdnan
    nuortasámi guovllus.

  523. Dálle go Zachrisson álggahii
    gieddebargguid Vivallenis hávddiin-

  524. -son gávdná sámi goahtebáikkit mat
    ledje dušše nuo 10 mettara eret.

  525. Dát sámi árran sirddii sámi orruma
    oarján maŋos guvlui gitta 1100 jagiide.

  526. Dát šattai álgu árvvoštallat arkeologalaš
    dávviriid-

  527. -sihke Norgga ja Ruoŧa
    bealde eará čalmmiiguin.

  528. Muhto dat ii lean doarvái nanu
    duođaštus dasa ahte bivdorusttegiin-

  529. -Dåabres, mat leat boarrásit ja ain
    oarjelis, lea čanastus sámiide.

  530. Dáppe oarjenorggas leat hirbmat ollu
    arkeologalaš mearkkat vikiŋgaáiggi-

  531. -álbmogis, muhto ii oktage sámiin
    muhto easkaláhkai dat leat ihtán.

  532. Vivallen orohat leai erenomáš.
    Ingrid Zachrisson árvvoštalai ávdnasiid-

  533. -ođđa oainnuin ja gávnnai sámi
    mearkkaid dain.

  534. Ollosat leat ohcan eahpitkeahtes
    orohaga oarjenorggas-

  535. -namalassii min Vivallenis.

  536. Jostein Bergstöl lea dat guhte loahpas
    gomihii Nielsena sisajohtinteoriija.

  537. Jagis 2004 son gávdná sámi orrunsajiid-

  538. -duođasta sámi orruma
    oarjánguovllus 800 jagiid rádjái.

  539. Seammá áigái go Dåabre bivdorusttegat
    dušše ovtta beaivvi vázzinmátkkis eret.

  540. Lea nu čielgasit sámi ahte dan máhtášii
    merket “Made in Sápmi”.

  541. Oarjánsámiide, geat besse gullat maid
    sii álo diehtán dát leai dehálaš.

  542. Áhte sis lea guhkes historjjá dain
    guovlluin.

  543. Šattai dego našunála beaivi
    sidjiide dáin Røros guovlluin-

  544. -gos sii ovdal gohčodedje sámiid
    sisabahkkejeaddjin.

  545. Gávdno čálalaš gáldu man historihkkárat
    eai leat váldán vuhtii-

  546. -dalle go hutke sisajohtinteoriija,
    Harald Hårfager máinnas.

  547. Kongsgården lea leagis
    vuolábealde Dåabreduoddara-

  548. -dan ahki vuolgá gitta Norgga
    gonagasriikka vuosttaš áigái.

  549. Obba issoras. Kongsgården.

  550. Gonagasas ledje moanat báikki
    eatnamisttis.

  551. Dát leai siseatnamis.
    Dáppe son gávnnadii su sáminieiddain.

  552. Dá leaba. Harald Hårfager ja Snöfrid.

  553. Dás gullo Svåge, guhte leai sápmi,
    addán nieiddas Snöfrid náitalit-

  554. -Harald Hårfageriin, son guhte šattai
    Norgga vuosttaš gonagas.

  555. Várra čielgaseamos duođaštus-

  556. -dasa man dehálažžan atne sámiid
    geađgeáiggis.

  557. Dábáleamos vuohki dahkat lihtu-

  558. -máhtii leat náitaleapmi.

  559. Mii oaidnit maiddái mearkkaid sámi ja
    norrøna álbmogiin.

  560. Harald Hårfager náitalattai miehtá rittuid
    ja ovtta báikkis siseatnamis. Dáppe.

  561. Leai dehálaš fátmmastit sin.
    Ii son livčče máhttán stivret Norgga-

  562. -jus ii livčče náitalan sáminieiddain.

  563. Dalle go historjjá ja arkeologiija dutkit
    álget geahčadit-

  564. -sámi historjjá sámi čalmmiiguin ihtá
    ođđa muitalus.

  565. Dološ sámi orrun báikkiin-

  566. -mat historjágirjjiin livčče dušše
    leat ruoŧa dahje norgga.

  567. Mearkkat sámiin, goarron fatnasiid
    bokte, láidejit oarjjás gitta Stockholmii.

  568. Ovdal eai diehtán gávdnot gorrojuvvon
    vikiŋgafatnasat Mälarleagis.

  569. Govva sámiin lea álo leamaš
    eksohtalaš álbmot guhkkin nuortan.

  570. Muhto sámit leat eallán maiddái dáppe
    Gaskaruoŧas. Leai váttis dohkkehit.

  571. Boares duohta
    vuođaid mat nannosit leat cieggan.

  572. Jurddašit ráji, ja ii guokte kultuvrralaš
    gova mii odne lea duohta.

  573. Lea hirbmat dehálaš čalmmustahttit
    sámiid.

  574. Nu go otná historjágirjjiin lea,
    de sámiid eai obba gávdno ge.

  575. Sámiid historjjá ferte dál gullogoahtit.
    Ovdal dat ii leat dan dahkan.

  576. Visot olbmuin lea riekti vuoiggalaš
    historjjáčállimii.

  577. Dat lea buot unnimus gáibádus.

  578. Geaidnu sámi etnisiteahta riegádeamis
    ovddos guvlui gaskaáigái-

  579. -leai duhát jagi, golle áiggit sámiide.

  580. Fargga dát rievdá.

  581. Nurkki duohken vurde
    Našunálastáhtat áiggis boahtit.

  582. Sámi eanan galggai koloniserejuvvot.
    Ja sin osku duššin dahkkot.

  583. Översättning: John E. Utsi
    www.btistudios.com

Hjälp

Stäng

Skapa klipp

Klippets starttid

Ange tiden som sekunder, mm:ss eller hh:mm:ss.

Klippets sluttid

Ange tiden som sekunder, mm:ss eller hh:mm:ss.Sluttiden behöver vara efter starttiden.

Allianser i Sápmi

Avsnitt 1 av 3

Produktionsår:
Längd:
Tillgängligt till:

I arkeologiskt material finns spår som antyder nya idéer bland jägarfolken i norra Europa århundradena runt Kristus födelse. Den samiska kulturen med sin karakteristiska ornamentik, kåtans rumsindelning och nya sätt att begrava sina döda uppstår. Samerna blir tack vare sin fångstexpertis viktiga aktörer i vikingatidens handelsnätverk. Samiska pälsverk utgör motorn i den europeiska ekonomin.

Ämnen:
Historia > Forntid och medeltid, Samhällskunskap > Individer och gemenskaper > Nationella minoriteter
Ämnesord:
Historia, Samer, Samernas historia
Utbildningsnivå:
Allmänbildande

Alla program i Samernas tid - nordsamiska

Spelbarhet:
UR Skola
Längd:
TittaSamernas tid - nordsamiska

Allianser i Sápmi

Avsnitt 1 av 3

I arkeologiskt material finns spår som antyder nya idéer bland jägarfolken i norra Europa århundradena runt Kristus födelse. Den samiska kulturen med sin karakteristiska ornamentik, kåtans rumsindelning och nya sätt att begrava sina döda uppstår. Samerna blir tack vare sin fångstexpertis viktiga aktörer i vikingatidens handelsnätverk. Samiska pälsverk utgör motorn i den europeiska ekonomin.

Produktionsår:
2017
Utbildningsnivå:
Allmänbildande
Extramaterial
Arbetsmaterial finns
Beskrivning
Spelbarhet:
UR Skola
Längd:
TittaSamernas tid - nordsamiska

Gränser genom Sápmi

Avsnitt 2 av 3

Under 1600-talet tränger sig de omkringliggande nationalstaterna in i Sápmi. De ryska, svenska och danska kungahusens territoriella anspråk på samernas land leder till de första gränsdragningarna i Sápmi och till splittring av de samiska folken. Kolonisationen leder till att samerna blir en minoritet på sin egen mark. Den skogssamiska kulturen utplånas nästan under trycket från nybyggarna. Parallellt genomförs en kristningsprocess där kyrkan använder tvång och våld för att kristna samerna.

Produktionsår:
2017
Utbildningsnivå:
Allmänbildande
Extramaterial
Arbetsmaterial finns
Beskrivning
Spelbarhet:
UR Skola
Längd:
TittaSamernas tid - nordsamiska

Stölden av Sápmi

Avsnitt 3 av 3

Sápmis 1900-tal är omtumlande. I Sovjetunionen förs en hård assimileringspolitik gentemot östsamerna och Stalins terror skördar många liv. I väst börjar den storskaliga utvinningen av Sápmis naturtillgångar. Skogen, malmen och vattenkraften gör Sverige till en rik nation. Exploatörerna rättfärdigar sina handlingar med hjälp av rasforskningen. Fram till sent på 1900-talet placeras samiska barn på internatskolor där deras samiska identitet och språk utarmas. Samerna mobiliserar sig under de sista årtiondena före millennieskiftet och det leder till att de första sametingen bildas.

Produktionsår:
2017
Utbildningsnivå:
Allmänbildande
Extramaterial
Arbetsmaterial finns
Beskrivning

Mer allmänbildande & historia

Spelbarhet:
UR Skola
Längd
Titta En bok, en författare

Fru Petrovas sko

KGB-officerarna Jevdokia och Vladimir Petrov var det kalla krigets första betydande avhoppare. Wilhelm Agrell skildrar deras öden i "Fru Petrovas sko". Han har utgått från ett omfattande material från australiska, brittiska och svenska säkerhetstjänster. Intervjuare: Mårten Blomkvist.

Spelbarhet:
UR Skola
Längd
Lyssna Barnaministeriet dokumentär

De finska krigsbarnen

De två finska krigsbarnen Kielo och Pentti skickades till Sverige från Finland under andra världskriget. Mellan 70 000 och 80 000 finska barn delade samma öde. Hur var det att komma ensam till Sverige, och hur har resan påverkat dem som vuxna? För Kielo och Pentti var det en upplevelse i barndomen som satte djupa spår.

Fråga oss